Tuba Hans Christian Anderseni (1805 - 1875) maja pööningul. Katusealuse ruumi seinad olid kaldu ning nendele olid paigaldatud aknad – eeskujuks mansardaknad, ent pakkudes neist seejuures palju laiemat vaatevälja.
Francisque Poulbot illustratsioonil on kujutatud Prantsusmaal asuvat üürikorterit mida valgustab katusesse paigaldatud aken. 19. sajandil elasid suuremate Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia linnade vaesed sageli üürimajade pööningutel.
Vincent van Goghi maalil kujutatud katuseaknad
Vanim ajalooline dokument mis kirjeldab ebastandardseid aknaid pärineb 19. sajandist. Juba siis loeti katuseaknaid ehituselementide sekka.
1894 Suurbritannia
Aastal 1894 esitati patenditaotlus lükand- ja pöördakende parendustele mis lihtsustasid akende pesemist.
Esimene patenditaotlus puitakna pöördmehhanismile.
Ajalooline dokument (patent nr. 1724) mis tutvustab lükand- ja pöördakende parendusi, esitajaks P. Shippobottom.
Samal aastal esitasid kaks britti A. Schmeil ja P.Saar patenditaotluse katuseakende avamismehhanismile mis kaitses lume ja vihma eest
Joonistel on näha, et Saksamaa Wertheimi kaubamaja katusel kasutati pööningu valgustamiseks klaaspaneele.
Ch. Witnell sai patendi õhutuseks avatavatele katuseakendele. See leiutis võimaldas aknaid ruumi õhutamiseks kergesti avada ja sulgeda.
Ühendriikides esitati patenditaotlus katuseakendele mille kontruktsioon oli vihma- ning lumekindel ka tugeva tuule puhul.
Patenteeriti hulk avamis- ja sulgemismehhanisme.
Saksamaal sai ettevõte Tischler & Seichter patendi katuseakna avamis- ja sulgemismehhanismile.
F. Tittmann patenteeris mehanismi vihma korral isesulguvatele katuseakendele.
Esimest korda kasutati Saksamaa patenditaotluses sõna "katuseaken".
Poola patendiametis esitati taotlus pööningut valgustavale aknale, taotluse esitas sakslane Bernard Schwarz. Parenduseks oli kaks kattuvat U-kujulist keraamilist elementi mis parandasid akna isoleerimisomadusi. Dokument näitab, et eelneval aastal esitati sama taotlus ka Saksamaal.
Ajalooliste allikate põhjal on näha, et 19. sajandi lõpus anti patente mitmetele katuseakende kontruktsioonidele ning mehhanismidele. See näitab, et katuseaknad olid sellel ajal tuntud ja leidsid kasutust nii elu- kui avalike hoonete puhul. Katuseaknaid ei kasutatud vaid ruumide valgustamiseks vaid ka ventileerimiseks.
Katuseakende populaarsuse kasv. Aknaid toodeti nii Taanis (Velux) kui Saksamaal (Roto, Blefa ja Braas), lisaks leidus tootjaid ka Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias.
Katuseakende turg laienes Kesk- ja Ida-Euroopasse.
Poolas rajati ettevõte nimega FAKRO mis peagi sai tööstussektori liidriks ning viis katuseakende tehnoloogia uuele tasemele.
Tänapäeval on katuseakende turul kolm suuremat tootjat: Taani Velux, Poola FAKRO ja Saksamaa Roto. Väiksema turuosaga tootjad on Claus, Faelux, Inlux and Axel (Itaalia), Okfel (Sloveenia), Fenestra, Kubeso, Zima, Solára (Tšehhi), OKPOL, Oman (Poola), Keylite (Suurbritannia), Andersen (USA), Colambia (Kanada), AHRD (Hiina), Folis (LAV), Induro (Hispaania), Tostem, YKK ja Panasonic (Jaapan), kuid keegi neist ei oma rohkem kui 1% turuosast.
Tänapäeva katuseakende ehitus erineb esimestest prototüüpidest märkimisväärselt. Täna ootavad kliendid kaugelearenenud ja ebastandardseid lahendusi. Konkureerivad ettevõtted pingutavad, et olla kliendile meele järele, seda näitab ka üha kasvav patenditaotluste arv.
FAKRO on on enam kui 100 patenditaotluse autor. Alates FAKRO rajamisest on katuseakende patenditaotluste arv märkimisväärselt kasvanud.
Suurte tootjate pakutavatest toodetest on kõige levinumad keskpöördteljega aknad, nendele lisaks pakutakse PVC plastikaknaid, tõstetud hingedega ja kahesüsteemseid, väga energiatõhusaid ning rõduga aknaid.
FAKRO on üks Poola uuenduslikumaid ettevõtteid kes on oluliselt panustanud sektori arengusse.
FAKRO uuenduslikus teadus- ja arenduskeskuses töötab rohkem kui 100 inseneri. Ettevõtte on esitanud enam kui 100 patenditaotlust. Lisaks katuseakendele ekspordib ettevõte Poola inseneride lahendusi ja loovaid ideid.
Tänu FAKROle on Poola saanud katuseakna sektoris teerajajaks ja Poola insenerid on selle sektori asjatundjad, selle tõttu on ka välismaised ettevõtted nagu Velux ja Roto oma tootmise Poola ümber kolinud.
Tänapäeval on iga kolmas aken on toodetud Poolas.
Tektum OÜ Tel: +372 5559 0654 |
© 2017 FAKRO. Kõik õigused kaitstud.